KIRJUTAMINE ON LÕPETATUD, MIS EDASI?

1. Toimetamine ja korrektuur
a) Tarbetekstil piisab sellest, kui elukutseline korrektor tekstist vead välja roogib.

b) Juhul kui teksti autor on kogenematu või nõrga keelevaistuga, siis on vaja ka
stiili kohendada, seda oskab teha ikkagi ainult kogemustega inimene.
Kui võimalik, kasuta proffi, amatöör on kõige kindlam ämber.

c) Kui vana proff on kallis, osta noor.

d) Ilukirjandusel, eriti luule ja jutukogul, on oluline valik, tekstide järjestus jms.
Ka seda oskab teha inimene, kes on seda enne teinud.

e) Kui pole sellist inimest, võin soovitada mõne, kellega ise teen koostööd.

2. Kujundamine ja raamatu makett
a) Ka seda võib proovida ise teha, eriti kui raamat pole mõeldud müügiks
ega arvustamiseks ja teil on kõrgelt arenenud kunstimeel,
tehniline taip ja palju vaba aega.

b) Kui aga tahate raamatut müüa, peab selle tehniline ja esteetiline tase
vastama müügil olevate kommertstoodete keskmisele tasemele.

c) Muidu juhtub see, et teie raamatut letil ei nähtagi, või mis veel hullem, seda vaadatakse jälestuse ja kaastundega. Üldjuhul ei ole sellest raamatule kasu.

d) Keskmise kommertstaseme tagab kogenud kujundaja.

e) Kui sellist inimest pole, võin soovitada, kirjastajana tean tegijaid.

3. Trükkimine
a) Juhul kui te teete alla 300 raamatu, siis pole mõtet tavatrükikoda tülitada,
raamatu tükihind tuleb ebamõistlikult kõrge.

b) Luulekogul, noore autori romaanil või vähepopulaarsel teosel nagu näiteks näidendiraamat, esseed, lühiproosa jne pole lootust, et seda 300 müügile võetakse või maha müüakse, millisel juhul jääb teile kätte hunnik müümata raamatuid. Oletan, et üle saja pole teil vaja esimese matsuga trükkida, muidugi kui tel pole just sadu raamatuhuvilisi ja maksujõulisi sõpru.

c) Müügiarvu ei oska keegi ennustada, eriti kui pole kogemust või autor on tundmatu. Alustage sellest, et kui raamat valmis, võtate ühendust levifirmadega ja küsite palju nad müüki võtavad, nii palju trükitegi, lisaks väike varu, et saata ajakirjanikele, sundeksemplarid riigile ja kingitus perele-sõpradele. Kui raamatuid tellitakse poodidesse juurde, trükite juurde.

d) Jupikaupa trükkida saab Gutenbergi poegade raamat nõudmisel ettevõttes.
Samas saab teha ka teise trüki juba ilmunud raamatule, teine trükk müüb
kindlasti vähem kui esimene ja seda on veelgi ebamõistlikum tavatrükikojas teha.

4. Raamatu müük
a) Eestis on kaks suurt raamatumüügi hulgibaasi: Rahvaraamatu ja Apollo omad ning lisaks Tallinna Raamatutrükikoja väiksem levi. See ongi kogu meie raamatuturg. Vajadusel annan kontaktid, teete levile vormikohase raamatu kirjelduse.

b) Et saaksite raamatut müüja tuleb küsida sellele ISBN number ja see raamatusse trükkida. Numbri koos ribakoodiga saate küsida Rahvusraamatukogu koduleheküljelt, see on tasuta, tuleb vaid täita ankeet.

c) Sõltumatuid raamatupoode, kes võtavad müügile ilma levilepinguta on vähe. Siinkohal oskan nimetada ainult Roosikrantsi raamatupoodi Tallinnas.

5. Reklaam, promo ja muu
a) Tavareklaami saavad endale lubada ainult rikkurid.

b) Reklaamige oma teost sotsiaalvõrkudes, kirjandusüritustel, liikuge kirjarahva seltskonnas ja suhelge kuulsustega, olge mõõdukalt pealetükkiv, esinege vaba mikrofoniga luuleüritustel, saateke oma tekste kirjandusajakirjadele.
Värske Rõhk, Looming, Vikerkaar – väärikas ajakirjas ilmunud tekst on
hea reklaam sellele, kes ilukirjandust sügavuti loeb.

c) Tehke endale blogi, kodulehekülg, oma võrgumüük jne.

d) Head suhted ajakirjandusega on alati abiks.

e) Siin ma aidata ei saa olge loovad ja mõelge pea suitsema.

f) Valmis raamat saatke kõigile väljaannetele, kes raamatuid arvustavad
ja aastaülevaateid teevad, alati on hea saata nimeliselt,
kas tunned siis kirjutajat või ei.

(:)kivisildnik
Sanga talus
19.05.2011